Olles igapäevane infotarbija on hetkel päris raske saada kätte samasugust annust magu varem. Ma pole olnud eriline väga süvitsi uurija, aga igapäevased raadiouudised, ajaleheartiklid ja veebiuudiste portsjon andsid ristiinimesele adekvaatse pildi. Hetkel on asjalood sellised, et iga õhtu näeb küll veerand tundi AK-d, paaril päeval nädalas saab küüned ajalehe taha ning võimaluse korral telefoniga mõned uudispealkirjad lugeda. Teisalt olen ma niipalju aru saanud, et koduvabariigis on mõnes mõttes nii mõndagi põnevat juhtunud.
Kõige värskem uudis. IRL-i uueks esimeheks valiti Urmas Reinsalu. Eks ole näha, mida rahulolematud nüüd teevad. Tõenäoliselt nende jaoks idee järgi midagi eriti ei muutu. Kas sellele järgneb suurem väljaastumiste laine, näitab lähiaeg. Aga kes tahab võimupiruka ligidal olla, mõtleb persega ja sülitab põhimõtetele. Reinsalule aga jaksu, IRL pole parimas seisus ning siit peaks minema edasi tõusvas joones.
Keskerakonna uus skandaal, peaosas taaskord Priit Toobal, pole eriline üllatus. Ühest küljest võib struktuurides olla kallutatud jõud, ent teisalt… mitu korda peab välk ühte korda järjest lööma, et aru saada – nii ei saa edasi minna. Mõned on saanud, aga nad on vähemuses. Teistel on jätkuvalt mingisugune kultus Savisaare vastu.
Liiklus on dramaatiline ning tundub, et enne midagi ei juhtu, kui me oleme lõpuks kõik üksteist surnuks sõitnud. Ma ei oskagi siinkohal enam seisukohta võtta, seega istun edasi.
Ja nüüd ilmast. Mõnus talv on kätte jõudnud. Lund on piisavalt, külma ehk liialt palju, aga päikesepaiste teeb meele rõõmsaks. Head sõbrad, nautige seda kõike. Elame ju ainult korra